Ööd kui päevad tegi tööd elektrikarjus
Valvas lehmi päikeses ja varjus
Valvas lambaid, hoidis mullikaidki
Hoidis hästi, kus nad minna saidki
Viimaks väsis karjus päris ära
Tal ei olnud särtsu ega sära
Töö ei pakkund rõõmu ega pinget
Polnud enam endist tunnet vinget
Loomad läksid, kuhu keegi tahtis
Kes neid enam valitses või vahtis
Elektrikarjus ainult norskas rohus
Meelest läinud oli töö ja kohus
Unenägu kirjum ja ka kenam
Elektritki ei olnud meeles enam
Elektrikarjus sinu eest ei varja
Karjapoisina läks unes jälle karja