Hommikune valgus
Põõsapuhmasse poeb
Võradele valgub
Pungad üle loeb
Sisse aknast piilub
Läbi kardina kaeb
Soendab tekisiilu
Küllap ärgata on aeg
Viivitaksin viivu
Veidi vaataks veel und
Kuid on selle viinud
Varavalge tund
Tõmban kerge käega
Aknal kardina eest
Ma ei pelga päeva
Lasen tuppa kevade
Tusameel taganeb
Lompe lume alt vabaneb
Arglik õis avaneb
Ta ei tea, et on vara veel