Maa ja mets ja ilus ilm
Pilved taeva süles
Piklik särav järvesilm
Vaatab otse üles
Vaatab ja ei pilguta
Oma ainsat silma
Nagu kardaks jääda ta
Kaunist vaatest ilma
Üldsegi ei paista veel
Et tal hakkaks igav
Tal on ikka rõõmus meel
Ja see meel on sügav
Kui kord jälle sajab lund
Jääga silma suleb
Ega muud kui talveund
Magada siis tuleb