Vihma ulatub taevast maani
Kusagil kaugel on sajuta päev
Hetk enne loojumist pilvede vahelt
Laiali pudeneb päikesekiir
Kas sa tuled, kui ma ütlen, et lähme?
Kas sa jääd, kui on sõnatu öö?
Kas sa oled, kui me unenäos käime
Minu kõrval sellel kaduval teel?
Hetkeks on valge ja pilk rändab ringi
Hetkeks on selge, hiljem aimata võib
Viivuks on teisiti maailm me ümber
Viivuks näen teed, mida mööda ma läen
Kas sa tuled, kui ma ütlen, et lähme?
Kas sa jääd, kui on sõnatu öö?
Kas sa oled, kui me unenäos käime
Minu kõrval sellel kaduval teel?
Kas lähen vaid siis, kui ei tea, mis mind ootab?
Kas teades ehk muuta saan midagi veel?
Taevas veel helendab loojuvas lõõsas
Hoian ma mälestust valgusest ees
Kas sa tuled, kui ma ütlen, et lähme?
Kas sa jääd, kui on sõnatu öö?
Kas sa oled, kui me unenäos käime
Minu kõrval sellel kaduval teel?