Lume sisse vean ma saapaga su nime
Siin ei ole lund, kuid unistada võib
Ja kui tulebki, see pole imeline
Sa mu ellu hetki imelisi tõid
Öösel ärkasin ma hõõguvana üles
Tead, sind polnud kõrval, üksik oli olla
Kui ma uinusin, siis küünal laual põles
Küünlaleegi kaudu sinu juurde tulla
Uhud mõtetes mu kaldaäärseid kive
Sa mu meri oled, mina sinu liiv
Näpuotstes tunnen soojust, olen pime
Kaugelt igavikuna võib näida viiv