Su hõrk aroom me ümber suitsune loor
Su hääletoon mu kõrvus igatsev noot
Su helisev naer ja ajatu aeg ma tean
Lubadus, et mulle andestad mu vead
See monoloog kas vaikus tõest on pool
See episood, kas tõesti vaid illusioon
See kohvikuhetk jääb pooleli ehk ma tean
Vabandus, et täna lahkuma sa pead
Siis äkki ma näen
Väljas päikese käes
Tuul mängib ulakat
Viib neiul peast kübara
Ma jääda ei saa
Ta meelde sind tuletab
Seal torman mantlita
Kas õnne nii püüda saab
Ei tea