Sa paotad ust, siis kui õhtu on käes
Ja küsid - kas veidi võid jääda
Seejärel tunnile järgnev tund sõnatuna mööda läeb
Ma saladust endale pean
Kuid sa tead
Miks aina otsib su pihku mu pihk?
Ükssama siht on meie mõtteil
Miks aina pageb mu pilgu eest kuhugi su lahke pilk?
Mu saladust niigi sa tead
Nõnda hea on olemas olla
Sõnu öelda asjata näib
Meil on soe, sest hinged on valla
Kuigi kamber kütmata jäi
Kas miskit lausub su naeratav suu?
See paotub vaid õrnemaks ohkeks
Kuid sellest piisab kõik siin toas viivuks on nii hõõguvkuum
Ei saladust reetma ma pea
Nõnda hea on olemas olla
Sõnu öelda asjata näib
Meil on soe, sest hinged on valla
Kuigi kamber kütmata jäi