Õhk sügisel on läbipaistvalt puhas
Ja linnaserval pihlakaist alleed
Kuldmetsad kaugel, tühjad nüüd on luhad
Ja koltund rohus kauged põlluteed
Sind ootan ma nüüd pihlapuude varjus
Veel selged õhtud sügisesel kuul
On loojund päev ja punab raskeid marju
Su samme pole veel, on ainult tuul
Kuid siis sa tuled - omane ja tuttav
Kesk kuldseid lehti kaugelt sind ma näen
Ma sulle jooksujalu vastu ruttan
Ja suures õnnes vaikselt annan käed
Ja minu süda päikesena loidab
Kui pihlamari suudlust ootab suu
Ei suuda rõõmu enesele hoida
Ei suuda jahtuda sel sügiskuul