Sa oled mägi, mina veerev lumi
Sa oled laulev laine, mina vaht
Sa oled valvamine, mina uni
Ma olen leek ja sina toitev tahk
Tark vaikus oled, mina kõmav kõne
Hell luule oled, mina jõhker tuul
Aeg-ajalt tulen ma ja haaran mõne
Neist viljadest, mis küpsenud su puul
Sa tead, mis loomulik on, ja ei kaeba
Sa oled tiib ja mina olen lend
Sel lakkamatul sööstul läbi taeva
Me sulgi tähtedeks on pudenend
Kes sind on näinud, see on palju näinud
Vist oleks õigem öelda - näinud kõik
Kes sinus käinud, on nii kaugel käinud
Kui inimmõte üldse käia võib
Sa oled jõgi, mina olen kaldad
Sa sigined ürgelamuste soost
Kui saabub hetk, mil seisma jääda maldad
Pean mina kohe varisema koost
Sa oled ese, mina sinu vari
Ma olen vaev ja sina oled troost
Sind ahistan ma, oma kaitsjatari
Kaks sõna hääbumatust muinasloost...